Teisipäeva õhtul kell 10 kohaliku aja järgi, mis on Eesti ajast tund aega taga, maandus lennuk Brüsselis. Vastu oli meile tulnud Moonika Aedmaa (Mehin) abikaasa Anno, kes saatis meid hotelli. Abi kulus tõesti ära, sest meid oli palju, meil olid suured kohvrid, me pidime bussilt metroosse ümber istuma, vahepeal palju kõndima ja siis oli meil veel hästi kuum ja me olime juba päris väsinud.
Anno jõudis bussis sõites üsna kiire linna tutvustuse teha, sõitsime ka läbi Eurokvartali, mööda parlamendi ja NATO hoonetest.
Esimese lõbusa elamuse saime metroos, kus kaardi ehk pileti registreerimise järgselt pidi grupp ühekaupa suurte kohvritega läbi klaasväravate minema, mis kuidagi meid läbi ei tahtnud lasta ja sellega sai palju nalja.
Brüssel on miljoni elanikuga linn, tegelikult mitmekultuuriline, kus kohalikku elanikkonda kohtab vähe. Sellisel hilisel ajal oli linn pooltühi, ei midagi Tallinna ööelu laadset.
See pilt on Brüsseli metroost ja siin on näha ka Anno, tänu kellele me õnnelikult hotelli jõudsime. Anno töötas Eestis Haridusministeeriumis õigusosakonna juhatajana ja pärast kandideerimist sai koha Euroopa Parlamendi energeetikakomisjoni. Koos Moonikaga veavad nad ka Brüsseli Eesti Seltsi, kus on kuskil 2000 eestlast. Meil väga vedas, et saime kokku nii toredate inimestega.
No comments:
Post a Comment