Tere, tuledes Brüssel!

Tegelikult on juba kolmapäeva hommik, aga eilsest ka.

Tallinnast lennukile minnes said mõned meist esimese lendamise kogemuse, teised lihtsalt jõudsid oma kogemuses uue reisini. Igatahes lennujaama melu ja võlu haaras meid endasse kohe Tallinnas pärast turvakontolli läbimist. Enamus otsustas oma pagasi ära anda, et Frankfurdis kergem liigelda oleks. Turvakontroll oli traditsiooniline - kõik vedelikud nähtavaks, elektroonika ja metall ka. Saapad jalast kui vaja. Kui küsisid, et kas ma pean saapad ka ära võtma, siis tuli eestikeelne vastus - proovige - ehk siis kui piiksub siis mine tagasi ja võta midagi veel küljest ära.

Lennukis saime süüa ja juua, kõik tundsid ennast hästi. Siiski, Karin teadis, et tal võib mitte nii hea olla, ja ega ta ei söönud ega joonud ka, kuid pidas ilusti vastu. 

Frankfurt oli juba tuledes ja bussiga lennujaama sõitmine andis eelnevalt aimu, et ees ootab Euroopa suurimaid lennujaamu, mida korduvad lendajad lendajad lihtsalt Frankiks kutsuvad. Merike hoogsal sammul ees, nii me lihtsalt kõndisime ja kõndisime. Suurtes lennujaamades tundub alati, et see Gate, kuhu sul vaja minna, on kuskil kõige kaugemas nurgas. Aga lahe oli ja tõeline lendamise feeing hakkas juba tekkima. See, mis pidevale lennureisijale tülpimust tekitab, on sellisele meietaolisele huvireisijale nauding.

Frankfurdi lennujaam pakub tasuta kohvi ja teed ja ajalehti. See väike tunnike kahe lennu vahel läks imeruttu, mõned poed ja oligi minek.
Frankfurt - Brüssel lennuk oli väiksem ja lend ka ainult  1 tund ja Karinili oli tunduvalt parem. Ikka pakuti lennuki peal juua ja mingi soolane snäk oli ka. Oh, Lufthansaga on ikka hea lennata. Imeks pandavalt olid mõlemad lennukid väga täis. Rahvas reisib!  Aga vaevalt sai õhku tõusta kui kohe oligi maandumine. 

Ja Brüsssel.

Sellest tuleb nüüd hiljem juttu. Praegu on kell 8.47 ja me hakkame peagi hotellist lahkuma.